Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellel nädalal räägime me kasutatavusest veebis ning vaatame nende üht positiivset ja negatiivset näidet.

Mis on kasutatavus veebis? Kui optimaalselt saab inimene kasutada veebilehte või rakendust.

Mille alusel üldse vaadatakse kasutatavust veebis? Jakob Nielseni viis punkti
    - õpitavus
    - tõhusus
    - meeldejäävus
    - veakindlus
    - rahulolu

Positiivne näide kasutatavusest: Bolt

Mis on Bolt rakenduses erilist?
    - õpitavus: kõik on eraldi välja toodud, esmakordne kasutaja leiab üles mida ta soovib, olgu selleks siis auto rent, sõit kuhugi või toidu tellimine
    - tõhusus: rakenduses mingi teenus tellimine on kiire ja ei võtab vähe aega
    - meeldejäävus: lihtne orienteeruda juhul kui klient on rakenduse kasutamise vahepeal unustanud
    - veakindlus: rakendus ise annab sulle kontrollitud asukohti, näitab teenuse hinda ning ka nimekirja, transpordi puhul ka marsruuti ennem tellimist.
    - rahulolu: isiklik kogemus ütleb, et mina olen üsna rahul sellega, kõik on oma kohapeal, kõik on viisakalt ja mugavalt eraldatud, otsimise peale aega ei kulu.

Eraldi on rakendustena Play Store-s Bolt ja Bolt Food ja leheküljena Bolt: https://bolt.eu/et-ee/

Negatiivne näide kasutatavusest: selle kohapeal mul ei tule hetkel meelde, mis leht, mida ma kasutanud olen, läheb siia alla aga

    - õpitavus: pole midagi välja toodud, klient/kasutaja peab ise otsima seda, mida ta sooviks, võib ajada asju segi jne, esmakordsele kasutajale natuke segadust tekitav
    - tõhusus: rakendus/veebileht võib võtta kaua aega juhul kui klient peab ise seadistama kasutatavuse detaile (lennupilet, auto ostmine/rentimine jne)
    - meeldejäävus: raskesti meeldejääv, eriti kui seda rakenduse/lehekülje kujundust muudetakse
    - veakindlus: kindlus põhimõtteliselt võib puududa, sa ei saa kindel olla kellele maksad, kuhu maksad, mille eest maksad jne, asukoht võib vale olla, tellimus võib vale tulla jne
    - rahulolu: ma eeldan, et kasutaja teist korda enam ei otsi selle lehekülje/rakenduse pealt vaid otsib muu alternatiivi

See ei ole konkreetne näide vaid see on "fiktiivne" näide negatiivsest veebi kasutusest.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 2. Kaks erinevat Interneti nähtust

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud. Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message- sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks.  Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust.  Mis on ARPANET?  ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET   on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel. Mis asi on Notes? Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest sii...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave