Nädal 13: Teistmoodi IT

Nädal 13, sellel nädalal räägime erinevustest "tavalise" IT vahel ja "teistmoodi" IT vahel ja miks nad just erinevad on?

IT kui ise on lai mõiste ning seda kasutatakse ka laialdaselt. Tänapäeval Eestis on pea 0 kohta, kus IT-d ei kasutata, see on meil igapäevaelus: koolis, tööl ja kodus. Mis vahe on siis "tavalisel" ja "teistmoodi" kui IT-d kasutatakse kõikjal?

"Tavaline" tehnoloogia

Hetkel kirjutan blogi tehnoloogia komplektil, mis koosneb hiirest, klaviatuurist, arvutist ja monitorist. Need kõik võib liigitada "tavalise" alla, koos kõlarite, printerite ja muuga. 

Pea kõik pidevalt kasutatud inimesed võiksid osata kasutada "tavalisi" masinaid ja nende eelis on see, et need on kõikjal (nagu eelnevalt mainitud: kodus, koolis, tööl jne).

Ainuke probleem on see, et sellised tehnoloogiad ei ole suunatud tehnoloogiad, vaid on üldkasutuses ja keskpäraselt mitmekülgsed.

"Teistmoodi" tehnoloogia

Tavalisest eemale minnes, mis on keskpäraselt mitmekülgne, siis tegemist on "teistmoodi" ehk võiks öelda ka, et suunatud tehnoloogiaga. Mida ma mõtlen selle all?

On mitmesuguseid inimesi, kes ei ole võimelised kasutama tavalist tehnoloogiat. Kas on liikumis-, nägemis-, kuulmis- või mõne erilisema puudega inimene.

Küsimus nüüd kerkib, et kes peaks tegelema sellega, kas inimene ise või riik?

Mina ütlen, et riik, täpsemalt Sotsiaalministeerium, kuna tegemist on ikkagi inimestega.

European Court of Auditors on aga teinud eriaruande, kus nad vaatavad puuetega inimeste toetamist 20/2023, ja seal on välja toodud, et kõige enam on kulutanud toetustele Taani, Soome ja Belgia

Lühidalt, ühtset lahendust, nagu on tavalise tehnoloogia puhul, ei ole olemas, kuna kõigil on midagi erilist ja kõigi erilisusi silmaspidades tuleb rakendada ka erilisi tehnoloogiad neile sõltuvalt.

Allikad:

1) European Court of Auditors Eriaruanne 20/2023: Puuetega inimeste toetamine - https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2023-20/SR-2023-20_ET.pdf