Nädal 2. Kaks erinevat Interneti nähtust

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud.


Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla.

Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message-sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks. 

Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust. 

Mis on ARPANET? 

ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET  on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel.

Mis asi on Notes?

Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest siin kõneletakse.

Notes-i, ehk võib öelda siis algset "chat roomi", kasutati teiste tekstide lugemiseks ja kommenteerimiseks. See oli eelduseks meie tänapäevastele BBS-dele, ehk bulletin board system'idele.

Minu arvates need kaks süsteemi ongi meie tänapäeva süsteemide alustalad, sest me ka ju liigutame ja jaotame infot ja andmeid erinevate reeglite alusel, kas need on siis dokumendid, pildid, vestlused, videod või midagi muud, ning me loeme ja kommenteerime teiste inimeste tekste, nagu selleks on erinevad foorumid, bloggid, erinevad postitused ja nii edasi.

Allikad:

1) ARPANET Full Form - Advanced Research Projects Agency NET. https://www.geeksforgeeks.org/computer-networks/arpanet-full-form/

Nähtus, mis on tänaseks juba täiesti ära kadunud või asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega.

Me kõik oleme kunagi oma elus rääkinud ühe või teise inimesega, kas see siis olgu veebivahendusel või näost-näkku. 


Kuidas aga enne 21. sajandit suheldi veebis?

Mulle ei ole silma torganud enam selliseid kohti, kus mitu inimest reaalajas suhtlevad. Tänapäeva suhtlus käib pigem kas sotsiaalmeedias või telefoni teel.    

Enne 21. sajandit olid olemas sellised asjad nagu chat room-id, kus väiksed grupid said suhelda üksteisega. Esimene selline "jututuba" leidis aset 1973. aastal Talkomaticus, kus igal suhtlejal oli oma fragment ekraanist, kus nad said reaalajas sõnumeid vahetada.

Kui sul on alles veel vanemat tüüpi arvuti, räägime seal Windows 98 ja peale, siis ära viska seda ära, seal on midagi huvitavat alles.


Natuke uuem, kuid samas hääbunud, on Messenger. Mitte see Messenger, mis nüüd on Meta all, vaid MSN Messenger. Selle Messengeri sõnumid aga jäid failidesse, mitte pilve, ning kui sul on olemas vanad arvutid, siis need failid on leitavad sinu enda arvutist. 

Peale MSN/Windows Messengeri tuli Skype, mis veel omakorda hääbus lõpuks.

Kokkuvõtlikult ütlen, et kõik asjad, mida on uuendatud, kustutatud, muudetud, leiutatud ja nii edasi on alustalad meie praegusele Interneti süsteemile, ilma milleta meil poleks sellist süsteemi, nagu meil praegu on.


Allikad:

1) Chat room. https://www.britannica.com/topic/chat-room

2) How can I view my old MSN messenger .XML files in a readable way? https://www.reddit.com/r/techsupport/comments/u497ig/how_can_i_view_my_old_msn_messenger_xml_files_in/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave

Nädal 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber.

Nagu pealkirigi ütleb, suhtleme sellel teemal kaks nädalat. Siin me räägime siis sellisest asjast nagu WIPO, mis toimib ja mis vajab muutmist? WIPO, laiemalt mõistes siis intellektuaalomand, on vaimne omand, nt ideed, mõtted jne WIPO peamised komponendid on tööstusomand ja autoriõigus. Tööstusomand kaitseb ettevõtete loovust, sinna alla kuuluvad patendid, litsentsid, ärisaladused jpm. Autoriõigus kaitseb aga autori teoseid, nagu raamatud, muusika, kunst, teadus. Kõige paremini töötavad litsentsid ja kaubamärk, need annavad kaitset ja samas on need mitmel pool kasutatavad. Litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Kaubamärk aga ei ole midagi muud kui viis eristada oma toodet teistest, nagu seda teevad Coca-Cola, Windows, Apple jne. Kui keegi loob nendele sarnase asja, siis ei saa nende maine kahjustada, kuna see ei ole nende oma. Mis vajaks muidugi muutmist on patendid. ...
Lisateave