Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul



1800. J. M. Jacquard kangasteljed

Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte. 



1941. Esimesed elektronarvutid

Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC.



1946. Kaks arvuti printsiipi

Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi
a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1)
b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi.


Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole.


Allikad:

1. https://www.timetoast.com/timelines/arvutite-ajalugu-01997617-1b9a-4f8e-8ccd-14b8f0690e50

2. https://www.britannica.com/biography/Joseph-Marie-Jacquard

3. https://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/arvuti_ajalugu.html


Teine: üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi.


Kui tänapäeval kasutame selliseid asju, nagu Zoom ja Google Teams, siis enne neid valmis selline rakendus nagu Skype.

Mis on Skype? 

Skype oli 2000-te alguses loodud rakendus mis võimaldas teha internetikõnesid, nii tavalisi kui ka videokõnesid


Miks ta läbi kukkus? Lihtne

Teda ei suudetud piisavalt kiiresti arendada ja seetõttu jäi ka küsitav kvaliteet puudulikuks.

2020. aasta alguses hoidis Skype suuremat osa turust aga selle aasta jooksul Zoom ja Meet mõlemad võtsid üle. Microsoft kuulutas, et 5. mai 2025 Skype sulgub ja selle asemele tuleb Zoom


Allikad:

1. https://content.dsp.co.uk/history-of-skype

2. https://www.eleken.co/blog-posts/why-did-skype-fail

Kolmas: üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus

Kas kellelgi on olnud vahepeal tuju maha läinud, et tee või kohv on külmaks läinud?

Siin on lahendus: USB-tassisoojendaja

Kui sul aega ja viitsimist on, ühenda USB-tassisoojendaja arvuti taha ja oota. Ootad ja ootad ja ootad

Ainuke hea asi, mida see teeb on, et ta hoiab tassi kauem soojana, kõik! USB port teeb rohkem tööd kui vaja ja head tulemust 0.

Kui keegi soovib oma kohvi/teed soojendada, pange mikrolaineahju


Allikad:

1. https://www.vice.com/en/article/i-just-burned-my-finger-on-the-novelty-usb-powered-cup-warmer-i-got-for-christm/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave

Nädal 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber.

Nagu pealkirigi ütleb, suhtleme sellel teemal kaks nädalat. Siin me räägime siis sellisest asjast nagu WIPO, mis toimib ja mis vajab muutmist? WIPO, laiemalt mõistes siis intellektuaalomand, on vaimne omand, nt ideed, mõtted jne WIPO peamised komponendid on tööstusomand ja autoriõigus. Tööstusomand kaitseb ettevõtete loovust, sinna alla kuuluvad patendid, litsentsid, ärisaladused jpm. Autoriõigus kaitseb aga autori teoseid, nagu raamatud, muusika, kunst, teadus. Kõige paremini töötavad litsentsid ja kaubamärk, need annavad kaitset ja samas on need mitmel pool kasutatavad. Litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Kaubamärk aga ei ole midagi muud kui viis eristada oma toodet teistest, nagu seda teevad Coca-Cola, Windows, Apple jne. Kui keegi loob nendele sarnase asja, siis ei saa nende maine kahjustada, kuna see ei ole nende oma. Mis vajaks muidugi muutmist on patendid. ...
Lisateave