Postitused

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...

Nagu pealkirigi ütleb, suhtleme sellel teemal kaks nädalat. Siin me räägime siis sellisest asjast nagu WIPO, mis toimib ja mis vajab muutmist? WIPO, laiemalt mõistes siis intellektuaalomand, on vaimne omand, nt ideed, mõtted jne WIPO peamised komponendid on tööstusomand ja autoriõigus. Tööstusomand kaitseb ettevõtete loovust, sinna alla kuuluvad patendid, litsentsid, ärisaladused jpm. Autoriõigus kaitseb aga autori teoseid, nagu raamatud, muusika, kunst, teadus. Kõige paremini töötavad litsentsid ja kaubamärk, need annavad kaitset ja samas on need mitmel pool kasutatavad. Litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Kaubamärk aga ei ole midagi muud kui viis eristada oma toodet teistest, nagu seda teevad Coca-Cola, Windows, Apple jne. Kui keegi loob nendele sarnase asja, siis ei saa nende maine kahjustada, kuna see ei ole nende oma. Mis vajaks muidugi muutmist on patendid. ...

Selle nädala postituses räägime eeldatavasti piibli kümnest käsust võetud kümnest netiketikäsust. Kui huumoriga vaadata sõna "netikett", siis see sõna koosneb kahest sõnast: "nett" ja "kett". Mingis mõttes sobib selline kuju meie tänasesse blogisse, kuna "nett" on pikemalt Internet ja "kett" on miski, mis hoiab või ühendab. Meie tänane mõiste "netikett" ei tähenda ainult internetis ühendatud isikuid, vaid ka netis käitumise reegleid. Sõna "netikett" tuleb kas inglise keelsest sõnast "Netiquette"   või saab selle isegi eesti keeles kokku panna sõnadest "interneti etikett". Kõigile, kes on oma käega kunagi käinud internetis, on juba väiksest peale, vähemalt praeguses generatsioonis, õpetatud seda, et internetis olles tuleb kinni pidada interneti reeglitest. See on sama nagu sa lähed kohvikusse, seal on omad reeglid, lähed kooli, omad reeglid ja nii edasi. Kui guugeldada netiketti ja netihügieeni, si...

Selle nädala postituses tuleb jutuks probleemid Eesti jälgimiskapitalismis ja digiaedikus, ning mis asjad need üldse on? ' Et rääkida midagi jälgimiskapitalismist ja digiaedikust, peame me teadma mida tähendab üldse digi? Suurem osa maailmast on raudselt kasutanud "digi" ühel või teisel viisil. Digi (pikemalt digitaalne) on arvutite, interneti ja/või elektroonilised vidinad, mida me päevast-päeva kasutame, on selleks siis kas telefon või arvuti, erinevad videomängud jne. Mis on jälgimiskapitalism? Mitmed erinevad leheküljed seletavad seda üsna keeruliselt, vähemalt minu arvates nii. Ma seletan selle siis oma sõnadega. Jälgimiskapitalism on sinu kogu tegevus internetis, mida otsid, kus käid, kus asud, mida ostad või vajutad. Lühidalt öeldes oled sa 24/7 valve all.  Eestis see ei oma suurt probleemi, kuna Sirp andmetel vaatab Eesti tehnoloogiale optimistlikult otsa. Probleem aga suuremates riikides, nagu USA ja Jaapanis, kus enam kui pool täiskasvanutest magab vähem kui sei...