Postitused

Selle nädala postituses tuleb räägime lühidalt kahest eriplatvormist, mis kasutavad niiöelda "uut meediat". Ühest, mis kasutab seda oskuslikult, ning teisest, kus see on märksa lahjem kui oma põhikanalis. Sellest, et saaksime edasi rääkida sellel teemal, tuleks kindlaks teha mis asi on üldse selline loom nagu "uus meedia".  Meie armas EKI ühendsõnastik aga annab vasteks "internetipõhine meedia", aga see vajab veidi lahti kirjeldust. "uus meedia" on meedia, mida on uuendatud interneti ja tehnoloogiaga ning mis loob võimalusi digitaalsel viisil infovahendamiseks. Traditsiooniline meedia kanal või väljaanne, mis kasutab uue meedia väljundit oskuslikult. Vaadates natuke vestluskanalitesse, siis me näeme, et info koguaeg liigub. Nii sotsiaalmeedias, live esitustes ja mujalgi info liigub, aga kuidas see eristub vanast meediast? Mitmed platvormid kasutavad "uut meediat":     - Erinevad sotsiaalmeediad (sinna alla kuuluvad Facebook, Instagram, ...

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud. Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message- sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks.  Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust.  Mis on ARPANET?  ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET   on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel. Mis asi on Notes? Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest sii...

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...