Postitused

Nädal 15: Eetika ja IT

Viimane nädal: suur ilus nr 15. Viimasel nädalal me ei räägi millestki hirmsast, kõigest kuidas on seotud IT ja eetilisus. Kõik on kindlasti teadlikud sõnast "eetilisus" või "eetiline". Sõnaveeb ütleb: " õiglus- ja moraalinormidega seotud, hea ja õigega kooskõlas olevat käitumist puudutav" Lapsest saati on meile õpetatud, et kohtle teisi nii nagu sa tahad, et sind koheldaks ja kes endale auku kaevab, see ise sisse kukub. Need kehtivad nii päriselus kui ka digitaalmaailmas. Mis on siis eetilised asjad IT-s?     - Privaatsuse austamine     - Autoriõiguste järgimine     - Aus suhtlemine     - Turvalisus     - Digitaalne viisakus neid saab veel edasi loetleda aga siin ma loodan, et kõik on nagu kursis igapäeva tavadega. Ja ebaeetilised:     - Identiteedivargus     - Valeinfo levitamine     - Pettused Ja nii edasi Ma ei oska rohkem midagi öelda, mina arvan, et inimesed peaksid olema võimelised tegema vahet eetiil...

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Kuna me oleme terve selle 13 nädala jooksul rääkinud IT-st, milleks see hea on, mis selles uut on jne. 14. nädalal peaks ka rääkima siis IT-ga seostuvatest turvariskidest ja erinevatest turbemeetoditest. Kevin David Mitnick, USA kunagine tagaotsitum inimene on öelnud, et arvutite maailma juhivad kolm tegurit, kui nendest on üks 0, siis on terve süsteem 0. Probleemid, mis võivad tekitada süsteemi kokkulangemise on järgmised: Pahavara - eesmärk süsteemi kahjustada ja andmeid varastada Identiteedivargus - teise isiku elu "kasutamine" petmiseks, vargusteks jne Ressursihõive - kasutatakse ohvri arvutit ründaja eesmärkidel Pettused - valetavad skeemid raha ja andmete kogumiseks Manipulatsioon - inimeste mõjutamine, et nad laseks ründaja ise süsteemi sisse Trollimine - häkkerite ajaveetmine, peamiselt teiste inimeste häirimiseks Suur Vend - kodanike ulatuslik jälgimine, Orwelli teose "1984" president. Kübersõda - riikidevaheline küberkonflikt Inimesi muidugi mõjutava...

Nädal 13: Teistmoodi IT

Nädal 13, sellel nädalal räägime erinevustest "tavalise" IT vahel ja "teistmoodi" IT vahel ja miks nad just erinevad on? IT kui ise on lai mõiste ning seda kasutatakse ka laialdaselt. Tänapäeval Eestis on pea 0 kohta, kus IT-d ei kasutata, see on meil igapäevaelus: koolis, tööl ja kodus. Mis vahe on siis "tavalisel" ja "teistmoodi" kui IT-d kasutatakse kõikjal? "Tavaline" tehnoloogia Hetkel kirjutan blogi tehnoloogia komplektil, mis koosneb hiirest, klaviatuurist, arvutist ja monitorist. Need kõik võib liigitada "tavalise" alla, koos kõlarite, printerite ja muuga.  Pea kõik pidevalt kasutatud inimesed võiksid osata kasutada "tavalisi" masinaid ja nende eelis on see, et need on kõikjal (nagu eelnevalt mainitud: kodus, koolis, tööl jne). Ainuke probleem on see, et sellised tehnoloogiad ei ole suunatud tehnoloogiad, vaid on üldkasutuses ja keskpäraselt mitmekülgsed. "Teistmoodi" tehnoloogia Tavalisest eemale m...

Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellel nädalal räägime me kasutatavusest veebis ning vaatame nende üht positiivset ja negatiivset näidet. Mis on kasutatavus veebis? Kui optimaalselt saab inimene kasutada veebilehte või rakendust. Mille alusel üldse vaadatakse kasutatavust veebis? Jakob Nielseni viis punkti     - õpitavus     - tõhusus     - meeldejäävus     - veakindlus     - rahulolu Positiivne näide kasutatavusest: Bolt Mis on Bolt rakenduses erilist?     - õpitavus: kõik on eraldi välja toodud, esmakordne kasutaja leiab üles mida ta soovib, olgu selleks siis auto rent, sõit kuhugi või toidu tellimine     - tõhusus: rakenduses mingi teenus tellimine on kiire ja ei võtab vähe aega     - meeldejäävus: lihtne orienteeruda juhul kui klient on rakenduse kasutamise vahepeal unustanud     - veakindlus: rakendus ise annab sulle kontrollitud asukohti, näitab teenuse hinda ning ka nimekirja, transpordi puhul ka marsruuti ennem telli...

Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala postituses räägime me üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne tarkvaralise näite abil. Mis on tarkvara arendusmudel?  Tarkvara arendusmudel on plaan või raamistik, mille alusel tarkvara luuakse/arendatakse. Arendusmudeleid on mitmeid, kosemudel ( freefall ), spiraalmudel, agiilsed mudelid ja nii edasi. Pealt näha vaadates ei oska me aimata, miks just sellised nimed, aga süvitsi sisse minnes saame aimdust. Millisest arendusmudelist me siis täna räägime? Mina omast seisukohast tooks jutu alla Boehm'i spiraalmudeli, seda kasutatakse peamiselt seal, kus on suur risk. Miks MINA tõin selle jutuks üle teiste mudelite? See meenutas mulle teatud mõttes Bohri mudelit füüsikast, kus on ka aatomivallas suured riskid. Sellist mudelit (nagu eelnevalt mainitud) kasutatakse riskide vallas, riskivalda kuuluvad sõjad, NASA projektid, meditsiin ja nii edasi. Täpsemalt rääkides NASA ja erinevad lennufirmad kasutavad lennujuhtimissüsteeme , mis igal hetkel kontrollib riske. ----------...

Nädal 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kümnendal nädalal ei räägi me blogi vormis, vaid on arvustus Eben Mogleni 1999.aasta artiklist. 1999. aastal kirjutas Eben Moglen artikli teemal " Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" , kus ta toob oma hinnangud autoriõigustest. Me lahkame seda ning vaatame palju sellest 27 aasta jooksul täppi on läinud. Moglen räägib oma artiklis vaba tarkvarast, kuidas see võib mõjutada meie tänapäevast maailma ja kuna see on "vaba" siis ka vähendab otsese autoriõigusega seotud elemente. Kõige paikapidavam väide " When we speak of free software, we are referring to freedom, not price " See rida, mis Moglen kirjutas oma artikklisse, kirjeldab meile ka 27 aastat hiljem avatud lähtekoodi arusaama ning me võime seda ka hetkel kasutada erinevate Linuxite, GitHub-de kui ka OSS-tega. See ei lähe otseselt väite alla, aga see on asi, mis "hüppas" esile ning selle ma kirja panin. Kõige ekslikum näide Moglen arvas, et vaba tarkvara tõttu ei ole ...

Nädal 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Kujutis
Üheksas nädal juba meil siis, oleme erinevatest asjadest juba rääkinud ja täna käsitleme me IT juhtimist ja juhtide erirolle. Juhtimine üleüldiselt tähendab mitut erinevat asja, olgu selleks siis kas asutuse vm organisatsiooni töö korraldamine ja suunamine või sõiduki roolis olemine.  IT juhtimist saab liigitada samamoodi. Mõni loeb nüüd, et IT ehk see tähendab arvutid, aga seal on enamat. Seal on arvutid, inimesed, suhtlus ja visioon tulevikku. Et mitte igavaks ära minna, saab IT juht olla erirollides. Eks nagu ikka, igalühel on omad talendid. Järgnevalt toon välja kaks erinevat IT juhti ja nende rollid, mis nendest erilist on ja miks nad just erinevad on? Esimene juht nimekirjas: Klassikaline Steve Jobs Arengumootor Steven Paul Jobs on meile kõigile tuntud kui tema ettevõttega "Apple". Tema roll juhina ei piirdunud sellest ettevõttest, vaid kujundas tervet haru Androidi ja Windowsi kõrvale.  Jobsil oli selge vaade tulevikku ja ka võimalused seda ellu viia. Tegu pole leebe j...