Nädal 8. IT proff...?

Sellel nädalal me räägime professionaalsusest, erinevusest diplomi, tunnistuse ja kogemuse vahel ja TTÜ IT kolledži roll IT maailmas.

Sõnaveeb annab sellise toreda vaste, et professionaalsus on kutsealane meisterlikkus ja/või oma ala valdamine, ja erialase vaste.

Professionaalsus ei ole ainult "kutsealane meisterlikkus" ja "oma ala valdamine", see on natuke keerulisem.

Merriam-Websteri sõnastik toob esile professionaalsuse definitsiooni, kus on kirjas, et jah tal peab olema kaks eelnevalt mainitud omadust, aga lisaks ta peab jääma tehnilistesse ja eetilistesse piiridesse, olema avatud vestlusega ning omama sobivat käitumist oma karjäärist lähtuvalt.

On probleeme, kus mõni võib ajada sassi professionaalsuse ja pädevuse. NEED EI OLE SAMAD!

Kompetentsus on üks osa professionaalsusest. Kompetentne saad sa olla mitmes kohas, professionaalne ainult määratud paikades. 

Toome näite: kaks arsti, neil on sama haridus, aga ühel on 30 aastane kogemus. Jah pikema karjääriga arst ei pruugi enam nii täpne olla aga kas see teeb kohe äsja kooli lõpetanud arstist professionaali? Ei, tal puudub sotsiaalne kogemus.


Diplom, kutsetunnistus või töökogemus?

Diplom on haridusasutuses välja antud tunnistus teoreetilistest teadmistest, see annab:
    - Teoreetilise baasi
    - Kohanemise uute tehnoloogiatega

Eelistada siis, kui plaan on pikaajalisel õppimisel ja karjääri ehitamisel

Kutsetunnistusi on kaht sorti:

1) Klassikaline kutsetunnistus on ka haridusasutuses välja antud tunnistus praktilistest teadmistest, see annab:
    - Praktilise baasi
    - Teatavad võtted, mida teoorias kasutada "praktiliselt" ei saagi

Eelistada siis, kui plaan on kiiresti tööturule jõuda

2) Erialane kutsetunnistus, antakse välja teatud organisatsioonide poolt mingis valdkonnas (Microsoft, Cisco, Red Hat Academy). Erialase tunnistuse eeliseks on see, et see annab nii teoreetilise, klassikalise kui ka kogemusliku õppe.

Eelistada siis, kui plaan on spetsialiseeruda või arendada oma olemasolevaid teadmisi/oskuseid

Mida teeb siis töökogemus? Kas seda on vaja?

Kui diplom ja tunnistus näitavad, et sul on omandatud vastavad teadmised, siis töökogemus annab sulle oskuse kasutada neid teadmisi. Diplom ja tunnistus ei anna töökogemust, aga töökogemus annab kirjutamata osa diplomist ja tunnistusest.


Mis roll on siis TTÜ IT kolledžil?

TTÜ IT kolledž ehk Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž annab 0sa kõigist kolmest:
    - Annab ja ühendab teoreetilist ja praktilist õpet
    - Võimaldab anda ka klassikaliste diplomite/tunnistuste kõrvalt ka sertifikaate (Cisco, RangeForge, Microsoft jne)

Mina arvan, et TTÜ õpingud ja töökogemus on omavahel vendluses, mõlemad annavad nii kirjalikku kui ka tegevuste rohket õpingut.


Allikad:
1) Merriam-Webster sõnastik: https://www.merriam-webster.com/dictionary/professional
2) Sõnaveeb - professionaalsus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/professionaalsus/1/est

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave

Nädal 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber.

Nagu pealkirigi ütleb, suhtleme sellel teemal kaks nädalat. Siin me räägime siis sellisest asjast nagu WIPO, mis toimib ja mis vajab muutmist? WIPO, laiemalt mõistes siis intellektuaalomand, on vaimne omand, nt ideed, mõtted jne WIPO peamised komponendid on tööstusomand ja autoriõigus. Tööstusomand kaitseb ettevõtete loovust, sinna alla kuuluvad patendid, litsentsid, ärisaladused jpm. Autoriõigus kaitseb aga autori teoseid, nagu raamatud, muusika, kunst, teadus. Kõige paremini töötavad litsentsid ja kaubamärk, need annavad kaitset ja samas on need mitmel pool kasutatavad. Litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Kaubamärk aga ei ole midagi muud kui viis eristada oma toodet teistest, nagu seda teevad Coca-Cola, Windows, Apple jne. Kui keegi loob nendele sarnase asja, siis ei saa nende maine kahjustada, kuna see ei ole nende oma. Mis vajaks muidugi muutmist on patendid. ...
Lisateave