Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala postituses räägime me üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne tarkvaralise näite abil.

Mis on tarkvara arendusmudel? 

Tarkvara arendusmudel on plaan või raamistik, mille alusel tarkvara luuakse/arendatakse.

Arendusmudeleid on mitmeid, kosemudel (freefall), spiraalmudel, agiilsed mudelid ja nii edasi. Pealt näha vaadates ei oska me aimata, miks just sellised nimed, aga süvitsi sisse minnes saame aimdust.

Millisest arendusmudelist me siis täna räägime?

Mina omast seisukohast tooks jutu alla Boehm'i spiraalmudeli, seda kasutatakse peamiselt seal, kus on suur risk. Miks MINA tõin selle jutuks üle teiste mudelite? See meenutas mulle teatud mõttes Bohri mudelit füüsikast, kus on ka aatomivallas suured riskid.

Sellist mudelit (nagu eelnevalt mainitud) kasutatakse riskide vallas, riskivalda kuuluvad sõjad, NASA projektid, meditsiin ja nii edasi.

Täpsemalt rääkides NASA ja erinevad lennufirmad kasutavad lennujuhtimissüsteeme, mis igal hetkel kontrollib riske.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mis on tarkvara ärimudel?

Siin ei pea pikalt seletama, ärimudel on see, mis tegeleb väärtuse loomise ja raha teenimisega.

Nagu arendusmudeleid on mitmeid, on ka ärimudeleid mitmeid, on olemas ärivaraline, vaba tarkvara jne.

Millisest ärimudelist me siis täna räägime?

Kõige tuntum oleks Freemium, mida inimesed kasutavad igapäev ilma teadmata.
Miks Freemium? See on tasuta, või vähemalt algfunktsioonid on tasuta, lisafunktsioonide eest tuleb maksta.

Mis kasutavad Freemiumi? 
    - Cloud teenused: Google Drive ja DropBox
    - Suhtlus: Zoom 
    - Meelelahutus: Spotify, Youtube


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 2. Kaks erinevat Interneti nähtust

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud. Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message- sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks.  Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust.  Mis on ARPANET?  ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET   on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel. Mis asi on Notes? Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest sii...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave