Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest.

Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad.

Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada.

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):

    +   Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata

    +   Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)

    -    Vähem kasutajaid ja arendajaid

    -    Aeglasema arenguga

    -    Sõltutakse tootjast

Millal valida?

    -    Kui on eesmärk teenida tulu

    -    Suhtgrupiks on suurem ärilisem kogukond (ettevõtted või siis eksperdid)

GNU GPL (tugev copyleft):

    +    Vabadus, koodi saab levitada, muuta, kasutada jne

    +    Suurem grupp kasutajaid ja arendajaid, mis tagab kiirema arengu

    -    Pole mõtet teha kinniseid ärimudeleid, selle jaoks tuleks kasutada ärivaralist litsentsi

    -    Rohkem piiranguid kui suletud lähtekoodiga

Millal valida?

    -    Eesmärk on avatud

    -    On alati vaba kasutuseks, muutmiseks, levitamiseks

BSD litsents (ilma copyleftita):

    +    Kõige suurema avarusega kooditüüp

    +    Piiranguid on vähem

    -    Varastamisoht, mis ei lähe plagiaadi alla enam, nagu läheks GNU GPL ja EULA-ga

    -    Areng ei pruugi olla stabiilne

Millal valida?

    -    Eesmärgiks on ainult levik ja kasutus

    -    Kood on mitmepoolne (sina kui vabakasutaja saad kasutada ja ettevõtted saavad kasutada)

    -    Ei karda oma koodist näha kinnist versiooni