Nädal 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber.

Nagu pealkirigi ütleb, suhtleme sellel teemal kaks nädalat. Siin me räägime siis sellisest asjast nagu WIPO, mis toimib ja mis vajab muutmist?

WIPO, laiemalt mõistes siis intellektuaalomand, on vaimne omand, nt ideed, mõtted jne

WIPO peamised komponendid on tööstusomand ja autoriõigus.

Tööstusomand kaitseb ettevõtete loovust, sinna alla kuuluvad patendid, litsentsid, ärisaladused jpm.

Autoriõigus kaitseb aga autori teoseid, nagu raamatud, muusika, kunst, teadus.

Kõige paremini töötavad litsentsid ja kaubamärk, need annavad kaitset ja samas on need mitmel pool kasutatavad. Litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Kaubamärk aga ei ole midagi muud kui viis eristada oma toodet teistest, nagu seda teevad Coca-Cola, Windows, Apple jne. Kui keegi loob nendele sarnase asja, siis ei saa nende maine kahjustada, kuna see ei ole nende oma.

Mis vajaks muidugi muutmist on patendid. Üldjoontes ma ei näe põhjust, miks neid vaja peaks minema. Need on liiga üldistavad ning nendega on liiga palju absurdseid asju heaks kiidetud ning nende pikaaegne kaitse, mis on 20 aastat Eesti Patendiameti järgi, takistab teatud innovatsiooni arendamist + need töötavad tavaliselt ainult oma riigis, välismaal saab seda aga ilma probleemideta kasutada.

Keegi loob mingi asja, ei oska seda edasi arendada ja patendeerib ära selle, see omakorda takistab juba järgmisi, kes oskavad seda edasi arendada.

Kuidas muuta paremaks? Lihtne

1) Kitsendada patendi mõjuala, mitte anda talle pinnapealsust.

2) Lühendada aega, 5-10 aasta peale näiteks.

3) Kaitsta väikseid autoreid, et nende varianti suurkorporatsioonide kõrval saaks ka kasutada.

Viited:

1) Patendiamet: https://www.epa.ee/patendid-kasulikud-mudelid/patent/mis-patent

2) Eesti Autorite Ühing: https://eau.org/mis-on-autorioigus/