Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala postituses tuleb jutuks probleemid Eesti jälgimiskapitalismis ja digiaedikus, ning mis asjad need üldse on?

'


Et rääkida midagi jälgimiskapitalismist ja digiaedikust, peame me teadma mida tähendab üldse digi?

Suurem osa maailmast on raudselt kasutanud "digi" ühel või teisel viisil. Digi (pikemalt digitaalne) on arvutite, interneti ja/või elektroonilised vidinad, mida me päevast-päeva kasutame, on selleks siis kas telefon või arvuti, erinevad videomängud jne.

Mis on jälgimiskapitalism?

Mitmed erinevad leheküljed seletavad seda üsna keeruliselt, vähemalt minu arvates nii. Ma seletan selle siis oma sõnadega.

Jälgimiskapitalism on sinu kogu tegevus internetis, mida otsid, kus käid, kus asud, mida ostad või vajutad. Lühidalt öeldes oled sa 24/7 valve all. 

Eestis see ei oma suurt probleemi, kuna Sirp andmetel vaatab Eesti tehnoloogiale optimistlikult otsa.
Probleem aga suuremates riikides, nagu USA ja Jaapanis, kus enam kui pool täiskasvanutest magab vähem kui seitse tundi.

Jälgimiskapitalismi allikad:

1) Sirp: Digimugavus või digiautonoomia: https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/

2) Novaator ERR: Jälgimiskapitalism muutab une kaubaks: https://novaator.err.ee/1609248540/jalgimiskapitalism-muudab-une-kaubaks

Mis on digiaedikus?

Toome paralleeli näiteks lammastega, viime nad aeda ja laseme neil oma asju teha. Kes istub, kes magab, kes sööb, kõike on meil võimalik jälgida ja kõigest jääb mingisugune märk alles. Digimaailmas on selle nimeks aga digitaalne jalajälg, mis hoiab meid teatud mõttes aias, mis salvestab meie tegevusi.

Digiaedik ja jälgimiskapitalism kepslevad ilusti käsikäes, mõlemad jälgivad meie liikumisi internetis.

Mõned riigid kasutavad neid, et kodanike infot müüa või kodanikke kontrollida, mõned teevad kodanike elu lihtsamaks, Euroopas aga on seadus, mis ütleb, et organisatsioon või asutus ei tohi andmeid salvestada, kui kodanik ise ei luba seda, ning peab salvestatud andmed eemaldama, kui kasutaja seda soovib.

Lugedes George Orwelli teost "1984", siis seal on natukene detailsemalt näha mõlema mõiste kasutamist halvatähenduslikult.

Allikad:

1) Haridus- ja Noorteamet: Mis on digitaalne jalajälg ja mida sellest teada. https://www.teeviit.ee/digitaalne-jalajalg/

2) Euroopa: Andmekaitse ja netiprivaatsus: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_et.htm

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 2. Kaks erinevat Interneti nähtust

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud. Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message- sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks.  Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust.  Mis on ARPANET?  ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET   on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel. Mis asi on Notes? Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest sii...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave