Nädal 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Üheksas nädal juba meil siis, oleme erinevatest asjadest juba rääkinud ja täna käsitleme me IT juhtimist ja juhtide erirolle.


Juhtimine üleüldiselt tähendab mitut erinevat asja, olgu selleks siis kas asutuse vm organisatsiooni töö korraldamine ja suunamine või sõiduki roolis olemine. 

IT juhtimist saab liigitada samamoodi.

Mõni loeb nüüd, et IT ehk see tähendab arvutid, aga seal on enamat. Seal on arvutid, inimesed, suhtlus ja visioon tulevikku.

Et mitte igavaks ära minna, saab IT juht olla erirollides. Eks nagu ikka, igalühel on omad talendid.

Järgnevalt toon välja kaks erinevat IT juhti ja nende rollid, mis nendest erilist on ja miks nad just erinevad on?

Esimene juht nimekirjas: Klassikaline Steve Jobs


Arengumootor Steven Paul Jobs on meile kõigile tuntud kui tema ettevõttega "Apple". Tema roll juhina ei piirdunud sellest ettevõttest, vaid kujundas tervet haru Androidi ja Windowsi kõrvale. 

Jobsil oli selge vaade tulevikku ja ka võimalused seda ellu viia. Tegu pole leebe juhi, vaid kohati nõudliku ja karmi käega, mis aitas tal saavutada need võimalused, millega end edu positsioonil kõrgemale tõsta.

Steve Jobs: https://www.britannica.com/money/Steve-Jobs

Teine juht nimekirjas: Armastatud Mark Zuckerberg

"We’re a company where everyone here wakes up in the morning and thinks about how we’re going to help people connect and communicate.” - Mark Zuckerberg

Suhtleja ja mentor Mark Elliot Zuckerberg on lõbusa olekuga juht, kelle käes on fookus inimestes ja kultuuris ning kelle käe all areneb inimestevaheline võrgustik.

Tema stiil ei näita seda, et juht peab olema ainult tehniline, juhil peab olema ka oskus inimesi kaasata ja motiveerida.

Mark Zuckerberg:
    - https://www.meta.com/media-gallery/executives/mark-zuckerberg/?srsltid=AfmBOop4g4fOmEn9hheyqZT_bxR8UCig-G_NQO5yPoTvHwxBUjCqRA2L
    - https://www.britannica.com/money/Mark-Zuckerberg

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Esimene: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 1800. J. M. Jacquard kangasteljed Prantsusmaalt pärit naine leiutas programmeeritava masina, mis töötas kangas telgedel kasutades perfokaarte.  1941. Esimesed elektronarvutid Vaakumdioodidel ja -trioodidel töötavad arvutid, mida sai programmeerida. Mõnda isegi kasutati 1944. aastal briti salateenistuses (Colossus). Alguse said Konrad Zuse Z3 ja Z4 ja ka USA-s ENIAC. 1946. Kaks arvuti printsiipi Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, kus sõnastas kaks põhiprintsiipi a) arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (numbrid 0 ja 1) b) töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus olevat säilitatavat programmi. Isiklikult arvan, et kõige tähtsam asi IT-maastikul on Neumanni üks printsiip, mis räägib kahendsüsteemist. See on sama nagu väikeses vooluringis kasutades lülitit, lüliti on sees, tuli põleb, lülitit pole sees, tuli ei põle. Tänapäeva arvutitega on sama lugu, on bitt, info on olemas, pole bitti, infot ei ole. Alli...
Lisateave

Nädal 2. Kaks erinevat Interneti nähtust

Selle nädala postituses tuleb jutuks kaks erinevat Interneti külge. Üks, kus vanemad mudelid on arenenud ja kandunud edasi tänapäeva ja teine, kus vanemad mudelid on välja surnud ja kadunud. Tehnoloogiline nähtus, mis võiks ka tänapäevasele netikasutajale ikka veel tuttav olla. Kuidas saata tekstisõnum ühest arvutist teise? Sellele küsimusele leidis lahenduse Ray Tomlinson aastal 1971. Kui tänapäeval me kirjutame otse kas sõnumitesse või direct message- sse, siis tol aastal aga kujunes sellist laadi tekstisõnum välja E-postiks ehk elektronpostiks.  Kust pärineb Internet ja tema abivahendid? Selle eelkäijateks võiks nimetada ARPANET-i ja Notes rakendust.  Mis on ARPANET?  ARPANET ehk Advanced Research Projects Agency NET   on algne internetieelne süsteem, mis sisaldas infot ja andmeid, mida sai liigutada ja jaotada erinevate reeglite alusel. Mis asi on Notes? Kui võtame telefoni lahti, siis sealt me leiame rakenduse nimega Notes, see ei ole see Notes, millest sii...
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

Oleme jõudnudki selle teema teise nädalasse, kus me räägime Naatan Nohiku erinevatest litsentsidest. Tuues tagasi eelmise nädala mõiste "litsents" siis litsents annab tavakodanikele loa kasutada autori loomingut, sellel on neli erinevat valikut, mis peaksid laskma kasutajal otsustada, mis valikut nad soovivad. Sellest lähtudes on Naatan Nohik toonud välja kolm eritüüpi, meie räägime nende eelistest, puudustest ja millal võiks mida kasutada. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekoodiga):     +    Suletud lähtekoodiga tähendab seda, et seda koodi ei saa keegi teine muuta ega edasi levitada ilma loata     +    Peamiselt on tehtud tulu jaoks ning on kindlad (nagu Microsoft, Apple jne)     -     Vähem kasutajaid ja arendajaid     -     Aeglasema arenguga     -     Sõltutakse tootjast Millal valida?     -     Kui on eesmärk teenida tulu     -    ...
Lisateave